Mida korraldaja poole minutiga loeb: üheleheline pressimapp

Olen olnud pressimapi mõlemal poolel. Viiuldajana olen saatnud enda oma kontserdipaikadele ja festivalidele, New Yorgis kontsertide ja kultuuriprogrammide produtsendina olen neid lugenud väga palju. Vastuse said harva kõige uhkemad. Vastuse said need, millest hõivatud inimene sai aru poole minutiga.

Just see on elektroonilise pressimapi ehk EPK tegelik ülesanne: üks leht, mis vastab korraldaja või toimetaja küsimustele selles järjekorras, nagu nad neid küsivad. Siin on see järjekord ja mis igasse kohta kuulub.

1. Üks rida sellest, mis sa oled

Kõigepealt tahab lugeja sind kuhugi paigutada. Mitte meeleolu ega missiooni, vaid rida, mille korraldaja saab otse kavasse kopeerida: põhjamaise folgi viiuldaja ja helilooja, neljaliikmeline post-punk-bänd Tartust, regilaule mängiv džassitrio. Lisa alla asukoht ja žanr ning lugeja teab juba, kas tasub edasi lugeda.

2. Foto, mida saab päriselt kasutada

Festivalid trükivad plakateid ja toimetajad lõikavad pilte veergudesse, seega peab foto mõlemale vastu pidama. Saada foto, mis on vähemalt 1500 pikslit lai, terav, hästi valgustatud ja värske, koos fotograafi nimega, et seda saaks viidata. Võimaluse korral olgu sul nii horisontaalne kui ka vertikaalne versioon. Pime kontserdifoto, kus kolm inimest on pooleldi kaadrist väljas, mõjub Instagramis atmosfääriliselt, aga plakatil on see kasutu.

3. Kaks lühikest lõiku, kolmandas isikus

Kirjuta tutvustus nii, nagu seda tsiteeriks kava või ajaleht, kolmandas isikus, et selle saaks muutmata üle võtta. Esimene lause ütleb, kes sa oled ja milline on sinu kontsert. Teine annab ühe põhjuse seda uskuda. Kõik muu on lisa ja enamik lugejaid lõpetab niikuinii esimese lõigu järel. 40–220 sõnast piisab.

4. Tõendid, mitte omadussõnad

„Lummav“ ja „žanripiire ületav“ ei ütle korraldajale midagi. Üks konkreetne fakt teeb rohkem: festival, kus esinesid, välja müüdud kontserdipaik, artist, keda soojendasid, auhind või üks tsitaat väljaandest koos selle nimega. Kaks-kolm sellist, tutvustusest eraldi, teevad usutavaks kõik ülejäänu.

5. Kaks kohta kuulamiseks ja üks kontsertvideo

Anna voogedastuse link ja veel üks, näiteks Bandcamp või sinu enda leht, mitte kõik platvormid, kus sa oled. Siis lisa kontsertvideo, kasvõi lihtne. Korraldaja tahab näha, milline sa laval oled ja kuidas saal reageerib, ning stuudiosalvestis seda ei näita.

6. Kontakt, mis jõuab inimeseni

Kontaktiploki ülaossa broneerimise e-post ja selle alla mänedžment, plaadifirma või meediakontakt, kui need on olemas. Veendu, et aadressi keegi ka loeb. Ilma toimiva e-postita ei saa pressimapp oma ainsat ülesannet täita.

Mis jätta välja

• Kogu lugu. Pikk elulugu kuulub sinu veebilehele. Pressimapp lingib sinna.
• Iga väljaanne ja iga link. Vali kaks parimat kohta kuulamiseks ja üks video, mis kontserdi ära müüb.
• Jagatud kaust. Google Drive’i link lahtiste failidega palub lugejal sinu eest küljendust teha. Pane põhiline ühele lehele ja lisa kaust vajaduse korral lisaks.
• Rasked manused. 40 MB PDF jääb sageli kohale jõudmata. Üks leht kokkupakitud fotoga liigub hästi.

PDF või veebileht?

Ideaalis mõlemad. PDF on see, mille lisad e-kirjale ja mille festival arhiivi paneb. Veebileht on see, millele lingid oma tutvustusest ja mida uuendad, kui tuleb uus tsitaat või kontsert. Need peaksid ütlema sama.

Koosta enda oma mõne minutiga

Tegin tasuta EPK koostaja, mis järgib täpselt seda järjekorda. Täida lühike vorm, vali kolmest kujundusest üks ja salvesta üheleheline pressimapp PDF-i või veebilehena. Tööriist kontrollib ka kaheksat asja, mida korraldajad esimesena otsivad, ja ütleb, mis veel puudu on. Registreeruda pole vaja ja midagi ei laadita üles: foto ja mustand jäävad sinu brauserisse.

Kui soovid pigem päris artistilehte, kus pressimapp, muusika, kontserdid ja pood on ühes kohas, kirjuta mulle.